Maarja Tüüri magistritöö “Putukate linn – elurikkust toetav planeerimine” kogub kokku elurikkusega arvestavat planeerimist toetavad andmed ning näitab, kuidas neid on võimalik rakendada konkreetse ala – Kopli kaubajaama maastikuarhitektuurse planeeringulise visiooni tegemiseks. Käesolev töö tõstatab hüpoteesi, et elurikkust linnakeskkonnas saab suurendada nii, et tagatud on ka tihe jalakäijasõbralik keskkond inimesele. Elurikkuse seisukohalt on tähelepanu keskmesse võetud oluline rühm eluslooduses – putukad. Eesmärgiks on saavutada planeeringulis‐maastikuarhitektuurse lähenemise kaudu tulemus, mis vastab erinevate olendite (sealhulgas putukate ja inimeste) nõudmistele elukeskkonnale ehk teisisõnu saavutada elurikkusega arvestav planeerimine tiheasustusega linnakeskkonnas.
Käesolev maastikuarhitektuurne planeeringuline visioon Kopli kaubajaama alast on eelkõige katsetus: mis saab, kui loobuda senisest antropotsentristlikust eelistusest inimese elukeskkonna loomisel ja võtta arvesse hoopis teiste liikide prioriteete. See tegevus on nagu noateral balansseerimine inimese ning teiste liikide vajaduste vahel. Samas võib kokkuvõtteks öelda, et hüved, millest inimesed peavad teiste liikide (antud juhul putukate) kasuks loobuma, ei ohusta üldiselt inimese elu ja tervist, pigem vastupidi – madalam hoonestus, vähem autosid tänaval, loobumine sünteetilistest taimekaitsevahenditest, vähem pügatud murupinda ja rohkem õitsevaid taimi muudavad ka inimese elukeskkonna pigem positiivses suunas.
Kristi Grišakov